Põlva Vallavalitsus algatas 07.07.2021 korraldusega nr 2-3/347 Põlva linnas Pärnaõie tänava ja Vabriku tänava vahelise ala detailplaneeringu koostamise.  Asendiplaan

Planeeringu eesmärgiks oli jagada planeeringuala kruntideks, määrata kruntidele hoonestusala, ehitusõigus, ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ning kujunduslikud tingimused ning liikluskorralduse- ja haljastuse põhimõtted. Detailplaneeringu alale kavandati krundid äri-, tootmise- ja väikeettevõtluse jaoks, liikluspinnad, haljasalad ning liitumised ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Juurdepääsuks moodustatavatele kruntidele planeeriti tänavavõrk.

Põlva Vallavalitsuse 27.10.2021 korraldusega nr 2-3/529 laiendati planeeringuala 23,5 hektarini, sama korraldusega jäeti algatamata detailplaneeringu strateegiline hindamine. Laiendatud planeeringuala asendiplaan.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse üle otsutamiseks küsis Põlva Vallavalitsus Keskkonnaametilt, Rahandusministeeriumilt ja Kaitseministeeriumilt seisukohta. Keskkonnaamet asus 15.10.2021 kirjas nr 6-5/21/20363-2 seisukohale et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik, Rahandusministeerium asus 12.10.2021 kirjas nr 14-11/6658-2 seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik ja Kaitseministeerium on 08.10.2021 kirjas nr 12-1/21/2643 nõustunud KSH eelhinnangus toodud põhjustega ning ei pea KSH algatamist vajalikuks.

Planeerimisseaduse § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Põlva valla üldplaneering 2029+ kehtestati Põlva Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 1-3/60 "Põlva valla üldplaneeringu 2029+ osaline kehtestamine". Üldplaneeringu järgi on planeeringuala juhtotstarbeks segahoonestusala (tähis S), mis on mõeldud mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud alaga, tootmisala (tähis T1), mis on tööstuse, ladustamise jms tootmisehitiste ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala koos tootmistegevustest tuleneva mõjuga ja kompensatsiooniala (tähis K), mis on majandatavate või looduslike rohealade (sh metsade, veekogu looduslikus seisundis kaldaalade) ning liiklus-, tootmis- ja elamualade vaheliste (kaitse) puhverduse ala. Segahoonestusala juhtotstarbega aladele on lubatud elamu-, äri-, tootmis-, transpordi-, ühiskondlike ehitiste- ja üldkasutatava maa sihtotstarve. Segahoonestusaladel on eelistatud kuni kolme korrusega elamud ning neid teenindavad ehitised. Põlva valla üldplaneeringu 2029+ kohaselt tuleb segahoonestusala lahendada tervikult. Tootmisala (T1) juhtotstarbega aladele on lubatud äri-, tootmis-, transpordi ja üldkasutatava maa sihtotstarve. Tootmisala T1 tähisega alad on mõeldud ettevõtetele, mille tootmistehnoloogia ei vaja insenertehnilisi meetmeid keskkonnatingimuste täitmiseks, lubatud on keskkonnasõbralik tootmine ja seda teenindav taristu. Kompensatsiooniala juhtotstarbega aladele on lubatud elamu-, tootmis-, veekogude-, transpordi-, kaitsealuse-, maatulundus-, ühiskondlike ehitiste- ja üldkasutatava maa sihtotstarve.

Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676 kehtestatud Põlva maakonnaplaneering 2030+ seab eesmärgiks suurendada piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust ja soodustada mitmekesise elukeskkonna säilimist. Linnalise asustuse alad, sealhulgas Põlva linn ja selle lähiümbrus, on Põlva maakonnaplaneeringus määratletud eesmärgiga luua kompaktsed linnalised alad, kuhu ka jätkuvalt suhteliselt kiirelt kahaneva rahvaarvu tingimustes koonduvad töö- ning elukohad. Olemasolevate keskuste elujõulisuse säilimine on oluliseks tagatiseks elukvaliteedi tagamisel ka maalises piirkonnas. Kompaktne linnaline asustus võimaldab hoida tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamise ja säilitamisega seotud kulutused võimalikult madalal tasemel.

Detailplaneeringu lähteseisukohad.

Detailplaneeringu koostamise käigus toimus kinnisasja omanikega mitmeid töökoosolekuid kus arutati võimalusi vajaliku juurdepääsutee rajamiseks. Töökoosolekutel sai selgeks, et vajaliku juurdepääsutee rajamine põhja-lõuna suunas (Vabriku tn - Pärnaõie tn) ei ole erinevatel põhjustel võimalik. Seejärel hakati otsima võimalusi rajada vajalik juurdepääs lääne-ida suunalisena (Põlva ringtee - Lao tn). Vastavalt ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramise juhendile, ei ole aga võimalik kavandada täiendavat ristumist riigiteega 87 Põlva ringtee (vt Transpordiameti kirja) ning see tähendas, et ka selles suunas ei ole võimalik juurepääsu rajada.

Arvestades tekkinud olukorda, ei olnud võimalik detailplaneeringu koostamisega  äri-, tootmise- ja ettevõtluseks mõeldud kruntide moodustamiseks ja tänava rajamiseks jätkata. Piirkonnas ettevõtluse arendamise eelduseks on sobivate juurdepääsude olemasolu. Kuna terviklahendusena ei õnnestunud vajalike juurdepääsude kavandamine ja ettevõtluskeskkonna soodustamiseks kogu ala tervikult lahendamine, lõpetati Põlva Vallavalitsuse 21.06.2022 korraldusega nr 2-3/265 detailplaneeringu koostamine.