Tutvustus ja asukoht

29.09.14

 

Ajalooliselt asusid praeguse Vastse-Kuuste valla territooriumil põhiliselt kahe endisaegse valla maad. Esialgselt kuulus Vastse-Kuuste maa-ala (mõis) endise Kuuste mõisa koosseisu. Valdade loomise aegu moodustati Kiidjärve ja Vastse-Kuuste mõisa maadel Kiidjärve ja Vastse-Kuuste vallad, hilisemal ajal on Kiidjärve vald ühendatud Vastse-Kuuste vallaga. 1925. aastal kuulusid Vastse-Kuuste valla koosseisu Logina, Lootvina, Padari, Leevi, Koorvere, Järve (Kiidjärve), Vissi (Visse) ja Tikuta külad.

Mõnda aega tegutses ka Karilatsis väike mõis ja mõisa maadel moodustati omaette Karilatsi vald. See oli aga üsna pisike ja väikesearvulise elanikkonnaga, nõnda et 1938. aasta vallareformi tulemusel Karilatsi vald likvideeriti. Suurem jagu Karilatsi vallast koos valla põhilise varaga läks Kõlleste valla koosseisu, väike osa aga Kiidjärve valla koosseisu.

Kiidjärve vald moodustati 1938. aastal endise Vastse-Kuuste valla alusel, kuid juba suurema maa-alaga ja sirgemate piiridega. Vald ise asus Tartumaa lõunapiiril ja piirnes Tartumaa Ahja, Võnnu, Kuuste, Kambja ja Veski valdadega ning Võrumaa Kõlleste ja Põlva valdadega. Valla nimetamisel Kiidjärveks lähtuti asjaolust, et reformieelse vallakorralduse puhul asetsesid kõrvuti kaks sarnase nimega valda - Vana-Kuuste ja Vastse-Kuuste, mis asjaajamise juures tekitas pidevalt segadusi.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 4. mai 1945. a. seadluse "Küla Töörahva Saadikute Nõukogu loomise kohta Eesti NSV-s" alusel moodustati Tartumaal Kiidjärve vallas Vastse-Kuuste Küla Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee. Vastse-Kuuste Küla TSN Täitevkomitee kõrgemalseivaks organiks oli Kiidjärve Valla Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee. Vastavalt seadusele oli külanõukogus esimehe ja sekretäri ametikoht.

Vastavalt Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950.a. seadlusele "Maarajoonide moodustamisest Eesti NSVs" likvideeriti Tartu maakond ja Kiidjärve vald alates 1. oktoobrist 1950 ning moodustati Põlva rajoon. Seoses maarajoonide moodustamisega sai Vastse-Kuuste külanõukogu kõrgemalseisvaks organiks Põlva rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee. Alates 1. juulist 1954 liideti Kiidjärve külanõukogu territoorium Vastse-Kuuste külanõukogu territooriumiga.

Seisuga 1. juuli 1954 olid Vastse-Kuuste külanõukogu territooriumil järgmised külad: Alaküla, Padari, Leevi, Lootvina, Valgemetsa, Vastse-Kuuste, Järve, Lüko, Karilatsi, Koorvere, Liiva, Visse, Voore, Voorepalu. Külanõukogu territooriumil oli Vastse-Kuuste ja Kiidjärve raamatukogu, Vastse-Kuuste, Lootvina ja Kiidjärve rahvamajad, Vastse-Kuuste 7-aastane kool, Kiidjärve, Lootvina, Valgemetsa ja Voore algkoolid ning Karl Marxi, A. A. Ždanovi ja EK(b)P VI Kongressi nimelised kolhoosid, millised liideti 1. jaanuarist 1964 ühtseks Rahu kolhoosiks.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 23. oktoobrist 1990. a. kinnitati Vastse-Kuuste valla omavalitsuslik staatus ja alates 1. novembrist 1990 astus Vastse-Kuuste vald omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Valla territooriumil paiknesid: Vastse-Kuuste alevik, Karilatsi, Kiidjärve, Koorvere, Leevijõe, Logina, Lootvina, Padari, Valgemetsa ja Vooreküla külad.

Valla territooriumil olid 1990. aastal Vastse-Kuuste 9klassiline Kool, Vastse-Kuuste Kultuurimaja, Vastse-Kuuste ja Kiidjärve raamatukogud. Vallas oli Rahu kolhoos, algkooperatiiv Karilatsi, põllumajanduslik osaühistu Rondo, aktsiaselts ARX, aktsiaselts Talu, algkooperatiiv Tihu, teenindus-toitlustuskooperatiiv Diana, kooperatiiv Miil, väikeettevõte Viki.

Vastse-Kuuste vald paikneb Põlva maakonna põhjapoolses osas. Valla halduskeskuseks on Vastse-Kuuste alevik, mis asub maakonna keskusest Põlva linnast 16 km kaugusel. Pealinna Tallinna on 232 km. Valda läbivad Tartu-Põlva maantee ja Tartu-Petseri raudtee.
 

Vastse-Kuuste vald piirneb Tartu maakonna lõunaosas paiknevate Kambja, Haaslava ja Võnnu vallaga, läänes Kõlleste vallaga, idas Ahja vallaga ning lõunas Põlva vallaga.

Toimetaja: LIIA SULG