13.09.16

Lapse sünni registreerimine

Eestis registreeritakse lapse sünd, kui laps on sündinud Eestis, lapse vanem elab Eestis või lapse vanemad on Eesti kodanikud. Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele linna- või vallavalitsusele või maavalitsusele. Avalduse peab esitama lapse seaduslik esindaja ehk vanem või eestkostja ühe kuu jooksul pärast lapse sündi, tulles perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale. Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul pärast registreerimisavalduse saamist.

Kui lapse isa teab ette, et tal pole võimalik sünni registreerimise või isaduse omaksvõtu avaldust selle aja jooksul esitada, võib ta vastava tahteavalduse esitada juba enne lapse sündi. Sel juhul peab ta andma nõusoleku ka lapsele antava nime osas.

Kui lapse vanemad on omavahel abielus, võib sündi registreerima tulla neist ainult üks. Samas on ka siis vaja kaasa võtta teise vanema kirjalik avaldus lapse nime kohta.

Kui lapse vanemad on omavahel abielus ning tervishoiuteenuse osutaja on esitanud sünnitõendi rahvastikuregistrisse, võib sünni registreerimise avalduse esitada elektrooniliselt riigiportaali eesti.ee kaudu. Pärast sünni registreerimist saavad vanemad teate, millisest perekonnaseisuasutusest on neil võimalik soovi korral kätte saada lapse sünnitõend.

Kui lapse vanem või eestkostja ei saa mõjuval põhjusel lapse sündi ühe kuu jooksul registreerida, peab ta teatama sellest ükskõik millisele sünde registreerivale perekonnaseisuasutusele. Sel juhul on võimalik sünni registreerimise tähtaega ühe kuu võrra pikendada.

Sünni registreerimiseks tuleb esitada:

  • sünni registreerimise avaldus (täidetakse kohapeal);
  • avaldaja(te) isikut tõendavad dokumendid;
  • tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta (elektrooniline).

Seadusest tulenevatel juhtudel võib perekonnaseisuasutus nõuda sünni registreerimiseks ka teisi dokumente, näiteks vanemate abieludokumenti, kui nende abielu andmeid pole kantud rahvastikuregistrisse.

Sünni registreerimiseks esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Sünnikande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Sünni registreerimise eest ei pea tasuma riigilõivu. Sünni tõendamiseks väljastatakse soovi korral tasuta sünnitõend.

Kui lapse sünd on registreeritud välismaal, ei tule sündi Eestis uuesti registreerida, küll aga tuleb esitada maavalitsusele või Tallinna perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse kandmiseks välisriigi sünnidokument.

Sünni registreerimise avaldust saab esitada vallavalitsuses E–R 8.00–16.00.
Sünnitoetuse suurus Vastse-Kuuste vallas on 320 eurot.

Lapse sünnitoetust makstakse lapse sünni puhul taotlejale, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Vastse-Kuuste vald ja kelle lapse elukohaks Eesti rahvastikuregistri andmetel saab Vastse-Kuuste vald.

Alates 01.01.2015 makstakse sünnitoetust kolmes osas:

  1. 200 eurot peale lapse sündi;
  2. 60 eurot lapse 1-aastaseks saamisel tingimusel, et taotleja ja lapse elukoht on registreeritud Vastse-Kuuste vallas vähemalt 6 (kuus) kuud enne lapse 1-aastaseks saamist.
  3. 60 eurot lapse 2-aastaseks saamisel tingimusel, et taotleja ja lapse elukoht on registreeritud Vastse-Kuuste vallas vähemalt 6 (kuus) kuud enne lapse 2-aastaseks saamist.

60-eurose lisatoetuse saamiseks tuleb mõlemal korral teha uus avaldus.


Voldik "Kuidas registreerida lapse sündi"

 

Toimetaja: LIIA SULG